Täheke nr 4, 1960: Vanaaja valgus

 (4)
27. juuni 2010 15:26
täheke
---
Ühel päeval tuli Jüri koolist kange tuhinaga ja hüüdis juba künniselt:
„Ema, mina meisterdan osavate käte ringis küünlajala. Siis saame tuppa toreda vanaaja valguse. Peaks nüüd elekter rikki minema!“
Ema üksnes naeratas. Väike Ülle aga rääkis venna järgi oma ratastega küülikule:

„Peaks lektel likki minema.“
Nädala pärast saabus Jüri küünlajalaga. Ja milline üllatus teda ootas: toas ei süttinud elekter, klõpsata lülitit või kümme korda!
Jüri rõõmutses. Kui ta enda meisterdatud jalale küünla oli sisse pannud ja selle toas süüdanud, tekkis toas mitte ainult vanaaja valgus, vaid sündisid ka vanaaja varjud. Ülle küüliku vari hüppas seinal, suur nagu hobune. Jüri peast aga tekkis lae alla ümmargune vari kui tohutu kõrvits.
„Tore!“ kiitis Jüri.
Kuid siis istus poiss õppetükkide juurde. Ta tõmbas küünlajala küll üsna ligi ja kummardus üle vihiku, ometi ei näinud ta oma ülesandeid teha. Väike Ülle pillas küüliku kaenlast ega leidnudki seda enam mustade varjude vahelt.
„Hirmus!“ kargas Jüril süda täis. „Et kah elekter rikki läks!“
„Hilmus, likki läks!“ pahandas Üllegi.
Ema kuulis laste häda. Ta astus tuppa ja ütles:
„Keerasin ennist ainult lambi välja, et te toreda vanaaja valgus saaksite... Hüva, süütame jälle elektri.“

TÄHEKE

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
 
  KontaktinfoSinu privaatsus Delfis
Copyright © Ekspress Meedia AS. All rights reserved