Raamatulugu raamatust: „Mammu hakkas reisiselliks”

01. veebruar 2016 17:48
Raamatulugu raamatust: „Mammu hakkas reisiselliks”
„Mammu hakkas reisiselliks” (Pegasus 2016)
Kirjastuselt Pegasus ilmus äsja Maris Söödi raamat „Mammu hakkas reisiselliks”. See räägib väikese tüdruku Mammu reisidest maailma eri paikadesse. Lisaks juttudele ja autori illustratsioonidele on raamatus ka iga jutu lõpus reisifotod ja küsimused.

Lugu peatükist „Mammu seiklused Ameerika loodusparkides”

Isegi madudega võib nalja saada

„Enam ei jaksa! Mul on kõht nii tühi!” hõikas Mammu isale.
„Natuke aega tagasi näitas teeviit, et varsti peaks tulema üks piknikukoht. Pingutame sinnani ja teeme seal siis pikema mõnulemispausi. Mammu, pea veel natuke vastu,” ütles isa Mammule ja emale seljakotist õuna ulatades.
Nii nad siis rühkisidki edasi. Varsti tuli vastu üks matkaseltskond öeldes, et saja meetri pärast on vaimustav vaatekoht. Juba see paistiski! Sinna viis kolmest küljest laudtee ja ristumiskohas, kaljude vahel, oli laudterrass mõnusa piknikunurgaga. Mammu silkas rõõmsalt esimesena kohale ja kuulutas elutargalt: „Hullult ilus! Juba sellest vaatest saab kõht täis! Nii et palju süüa pole vajagi.” Ometi hakkas ta kohe toidukotist söögikraami välja tirima ja haukas mõnust mõmisedes esimese ampsu oma võileivast. „Ammu pole midagi nii head söönud, nagu see kanavõileib siin!” vaatas Mammu ema poole tänuga. Küllap emal on muidki hõrgutavaid üllatusi moonakotis. Tõeline mõnupaus.
„Enne kui edasi liikuma hakkame, laseme pool tunnikest leiba luusse. Meil on umbes kolm kilomeetrit käia, et tagasi auto juurde jõuda. Mõnuleme veel pisut päikese käes ja kogume jõudu,” andis isa oma plaanist teada ja heitis laudterrassi peale pikali. Ka ema heitis sinnasamasse, aga tema lamamisaeg jäi väga lühikeseks. „Vaata!” pöördus ta äkki ehmunult isa poole ja osutas laudtee alla kiviklibule. Mammu ja isa keerasid end mõlemad sinnapoole vaatama ja see pilt võttis nad tummaks. Seal oli kümneid pruunikaid kuni paarimeetriseid madusid. Nad soojendasid end kivide peal ja kõik ilm kihises nendest. Neid oli suuremaid ja väiksemaid. Nad olid üksteise peal ja läbisegi. Nad olid ühtviisi väga ilusad ja samas väga hirmutavad. „Oi, seal ka!” hõikas Mammu äkki „Ja seal ka!” osutas ta ülejäänud kahe laudtee alla. „See pole võimalik! Kas nad on meid ümber piiranud? Kõik kolm laudrada on nende kontrolli all! Mis ometi toimub?” paanitses ema. Mammu teadis, et ema kardab madusid. Rohkem kui midagi või kedagi muud. Ega Mammu neid kah väga ei armastanud. Eriti kui neid nii palju on! Ja kui ei tea, kas nad on mürgimaod või mitte.
„Ma lugesin turismipunktis, et siinkandis võib mitut liiki madusid olla. Kas mitte ka seda rattle snake’i, kelle hammustus võib ohtlik olla? Ta pidi ju olema pruunikas?” sosistas ema ärevalt isale. „Mis me teeme?” „Ma lähen vaatan, mis nad ette võtavad, kui ma hakkan mööda laudteed nendest üle astuma,” ütles isa tõustes. „Ole ettevaatlik, kas see rattle snake ei ole mitte üks mürgisemaid madusid Ameerikas?” päris ema väriseva häälega. Isa astus paar sammu madude poole, aga tõmbus siis kohe tagasi, kui mõned tema liikumise peale pea püsti ajasid ja end liigutama hakkasid. Mammu oli hirmust päris vakka. Mõelda vaid, nad on madude käes vangis. Mis nüüd küll saab? „Oled sa kindel, et seal turismipunktis kirjeldati rattle snake´i ja öeldi, et just neid võib siinkandis liikuda?” tahtis isa teada. „Ma arvan küll,” jätkas ema poolsosinal. „No siis peame vist ikka nõu küsima ja võib-olla ka abi kutsuma,” teatas isa veendunult ja helistas infovoldikust välja otsitud numbrile. Edasi toimus kõik juba üsna kiiresti.

„Mammu hakkas reisiselliks” (Pegasus 2016)

Umbes kahekümne minuti närvikõdi järel tulid mööda laudteed kaks meest mingite riistapuude ja kahe suure plastkastiga. Nad hõikasid juba üsna kaugelt: „Stay calm! Let us check, who are over there.” See tähendas: „Rahu, ärge kartke, kohe vaatame järele, kellega tegu.” Madudega kohakuti jõudes ja neid lähemalt vaadates hakkas üks meestest lõbusalt naerma ja ütles: „Fear has big eyes. These are ratsnakes, not rattlesnakes. They are not dangerous at all! You can even touch them, they are very friendly.” Ta tahtis öelda: „Hirmul on suured silmad! Need on roninastikud, mitte lõgismaod. Nad pole üldse ohtlikud. Sa võid neid isegi puudutada, nad on väga sõbralikud.” Ta võttis ühe neist kätte ja tuli sellega Mammu juurde. Mees lasi Mammul madu katsuda ja veenduda, et see on üks täiesti rahumeelne elukas, keda pole vaja üldse karta. Nüüd ajas naerma küll, et nad olid sedasi paanikasse sattunud! „Küllap siin on hiirteurud. Neile meeldib hiiri süüa. Või linnumune,” ütlesid looduspargi töötajad lahkudes.
„No näete, kui oluline on nimed alati õigesti meelde jätta. Rat snake ja rattle snake. See on nagu inimestega. Meile ju ka meeldib, et meid õige nimega kutsutakse ja kellegi teisega segi ei aeta,” ütles isa tähtsa filosoofi näoga.

Katkend raamatust „Mammu hakkas reisiselliks” (Pegasus 2016)


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
 
  KontaktinfoSinu privaatsus Delfis
Copyright © Ekspress Meedia AS. All rights reserved