Laste suveteemalised luuletused ja jutud

 (4)
06. juuli 2011 09:10
Laste suveteemalised luuletused ja jutud
Joonistas Greta Ruga, 10 a, Tallinna Järveotsa gümnaasium
Maikuus saabus Tähekese postkasti juba mitmeid suveteemalisi kirjutisi. Lisaks muinasjutt hinnetest ja lugu sellest, kuidas sahtlid kappi said. Head lugemist!

Suvi tuleb

Põrr-põrr, tulge eest, suvi tuleb!
Mis lahti? Kuhu ma sõita võin?
Näiteks Tartusse, Tabasallu,
Saaremaale, Pärnusse.
Just õige, sinna ma lähen!
Head teed teile!
Põrr-põrr, tulge eest, suvi tuleb!
Nii soe ja mõnus.

Emma Ettel Ilisson, 1. kl, Tabasalu ühisgümnaasium

Poiste vaba aeg

Kui on vaba aega megalt,
siis on vahva viita seda.
Õues ootamas on sõbrad,
kellega ma mängin sõda.

Igal poisil mõõk on vööl,
õlal vibu, tupes nool.
Plaanid suured hoovi peal,
jooks ja kisa algas seal.

Kell see liigub väga ruttu,
kui on aeg meil minna tuttu.
Sõpru näen ma unes palju,
nendega ma viskan nalju.

Kaspar Kiilaspää, 3. kl, Kuusalu keskkool

Nugis

Suvel nägin ma vanaema juures nugist. Ta pikutas puu otsas. Nägin tema saba ja läksin ise ka puu otsa. Kui ma üles jõudsin, hakkas nugis sisisema. Ta vist natuke kartis mind. Otsustasin ta rahule jätta ning ronisin alla tagasi.
Võtsin toast lihapalli ja jätsin puu alla. Natukese aja pärast oli lihapall kadunud. Arvasin, et nugis pistis selle nahka. Järgmisel päeval viisin sinna veel ühe lihapalli. Jäin maja varju ootama. Veidi aja pärast tuli nugis puu otsast alla, vaatas ettevaatlikult ringi ning nuuskis ninaga õhku. Kui ta tundis, et tal on turvaline, haaras ta lihapalli hammaste vahele ning lippas kiiresti puu otsa.

Marcus Villems, 3. kl, Loo keskkool

Kuidas sahtlid kappidesse said

Kunagi ammu olid sahtlid ja kastid sõbrad. Aga siis hakkasid nad vaidlema, kumb ilusam ja kummast rohkem kasu on.
Kastid hakkasid sahtleid ähvardama. Nüüd pugesid sahtlid kappidesse peitu.
Inimesed arvasid, et nii peabki olema, ja hakkasid neid kasutama. Sahtlitele meeldis kappides ja nad jäid sinna elama.
Kastidesse hakati ka asju panama, aga kuna need asjad olid rasked, ei saanud nad enam kedagi ähvardada.

Uku Laik, 3. kl, Valga gümnaasium

Muinasjutt hinnetest

Elas kord üks üks. Talle ei meeldinud viied, kes kahtede ja ühtede ees alati eputasid. Sellele ühele meeldis üks olla, sest ta kuulus ühele rikkale poisile, kes teda alati oma kotis kaasas kandis.
Ühel hommikul läks üks hambaid pesema nagu tavaliselt. Kui üks oli hambad ära pesnud, hakkas ta väärikalt uhke koti poole minema. Üks oli juba rikka poisi koti juures, kui talle hüppas ette viis, kes teatas, et üks ei saa enam kotti minna. Numbrilooja oli otsustanud, et rikas poiss hakkab nüüd viisi saama! Üks aga hüppas ikkagi rikka poisi limusiini ja sõitis kooli.
Koolis nägi ta ühte kõige vaesemat poissi ja hüppas talle seljakotti, sest muidu ei oleks vaene poiss üldse hindeid saanud. Aga numbriloojad tegid ühe helduse eest hoopis viieks ja üks ei olnudki enam nii vilets. See „üks” vist magab praegu, sest ta on juba päris vana hindemehike.
Mis puutub aga vaesesse poissi, siis tema on praegu Riigikogus. Saladuskatte all võin öelda, et ta on riigikogulane. Rikkal poisil küll nii hästi ei lähe.

Alyssia Põltsam, 4. kl, Audru keskkool

Lepatriinu

Tere, lepatriinu hea!
Sinu nimi on mul peas.
Oled ilus punane,
mu punase särgiga
sa sulaned.
Täpid on sul mustad.
Mida mina selle peale kostan:
sa oled ilus,
ükskõik kelle oma sa oled.
Ikkagi minu südames
oled sa minu!

Maarja Lünekund, 10 a, Pärnumaa

Kuidas Selja talu endale nime sai

Üks noorpaar rajas kord endale talu. Tänu kohaliku rahva lahkusele said nad endale sea, lehma, kana, kuke, kassi ja koera laenu peale.
Peagi maksid nad oma võla. Kuid üks töö oli tegemata. Talul ei olnud nime. Mees läks ametniku juurde. Kui ametnik küsis, mis saab talule nimeks, lõi mehele tohutu valuhoog selga. Ametnik küsis: „Mis on talu nimi?“
Mees pomises: „Seljavalu.“
Ametnik kuulnud aga „Selja talu“ ja pannudki selle kirja.
Nii ma elangi Selja talus.

Triinu Raie, 3. kl, Loo keskkool

Kevad on teel

Väike on päike
ja väike on sõrm.
Väiksed on ojad
ja rajad.
Väike on tibu
ja väike on sibul.
Väiksed on kirbud ka.
Kuid kevad on suur,
nii et vallutab maa,
isegi suure USA.
Ta kiired paitavad
ja aitavad.
Nad soojendavad,
kaitsevad.
Ja oh kui rõõmsaks muutub meel,
kui kevad on meie poole teel!

Lauren Grinberg, 11 a, Tallinna prantsuse lütseum

Joonistas Evelin Kuusik, 11 a, Tarvastu gümnaasium

Joonistas Grete Soon, 6 a, Teelahkme lasteaed

TÄHEKE

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
 
  KontaktinfoSinu privaatsus Delfis
Copyright © Ekspress Meedia AS. All rights reserved