Hull Teadlane vastab jälle, miks on jää kõva, aga jäätis pehme?

02. juuli 2015 16:33
Hull Teadlane vastab jälle, miks on jää kõva, aga jäätis pehme?
Joonistanud Andres Varustin
Kust on tulnud jaanituli?
Nii nagu paljude teiste rahvaste jaoks, tähendas jaanipäev ka vanade eestlaste jaoks üht tähtsamat püha aastas. Kuigi jaanitule päritolu ja tähendus pole täpselt teada, arvatakse, et tuld tehti aasta valgemail ööl päikese auks.

Põhjamaades, kus suur osa aastast on üsna hämar, oli päikese meelespidamine kindlasti väga oluline, sest ainult soodsa ilma korral võis head saaki loota.
Erinevates Eesti paikades on jaanituld tehtud mõnevõrra erinevalt. Kui enamikus kohtades tehti lõke maha, siis näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks tuli süüdata pika ridva otsa pandud tõrvatünnis – ikka selleks, et see ka kaugematele taludele ära paistaks. Jaanitule juurde on alati kuulunud ka tantsimine, ent kui kandle või lõõtsaga pillimeest parasjagu võtta polnud, siis mängiti lihtsalt ringmänge ja lauldi.

Joonistanud Andres Varustin

Miks on jää kõva, aga jäätis pehme?
Kuigi mulle meeldib talvel teinekord ka jääpurikat lipsida, arvan, et jäätis on siiski maitsvam. Pehmem ja magusam. Aga miks on jäätis pehmem kui jää, hoolimata sellest, et mõlemad on jääs? Vastus on õigupoolest üsna lihtne. Kui sa võrdled vahukoort ja vett, näed, et vahukoor on õhuline, vesi aga mitte. Vee jäätudes tekivad tihedad ja kõvad jääkristallid ja seepärast on ka jää ise kõva. Kui aga magusat vahustatud koort külmutatakse, jääb ta pehmemaks ja siidisemaks sellepärast, et koores olevad rasvad ja suhkrud ei lase kõvadel jääkristallidel tekkida.
Kuidas tekivad pärlid?
Kuigi pärlikeed tahaks kanda ilmselt iga tüdruk, ei teagi me tihti, kust need säravad kuulikesed tulevad. Võib tunduda lausa uskumatu, et pärlid tekivad väikeste loomade – limuskarpide – kõhus, kuid nii see on. Hoolimata sellest, et limuskarbid elavad erinevates veekogudes üle kogu maailma, tekivad suured ja ilusad pärlis siiski peamiselt neis karpides, kes soojades meredes elavad. Aga kuidas ikkagi pärl tekib? Pärl tekib siis, kui limuskarbi sisse satub näiteks väike kivike. Ja selleks, et end kivikese eest kaitsta, katab karp kivikese kõva ja peaaegu läbipaistmatu ainega ehk pärlmutriga, mille tulemusena moodustubki ümmargune särav kuulike, mis võib olla nii piimvalge, roosa, must, kui ka päris helesinine.

Joonistanud Andres Varustin

Hullu Teadlase kabinetti saab uudistada Tartu Ülikoli muuseumis, vt www.muuseum.ut.ee


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
 
  KontaktinfoSinu privaatsus Delfis
Copyright © Ekspress Meedia AS. All rights reserved