Rõhk kvaliteetsel loodusharidusel
Kes Loodusmuuseumis varem käinud on, sel on teada, milline see enne remonti välja nägi, kes mitte, see vaadaku allolevaid fotosid.
Eesti Loodusmuuseumi üks olulisemaid eesmärke on õpetada lastele loodust. Uuenenud muuseumis on selleks rohkem ruumi ja õhku. Ehitati uus õppeklass ning suur näitustesaal koos loenguruumiga.
Avatud on nüüd ka õuesõppeklass.
Topised korda
Uuenduste käigus värskendati metsade ja soode ekspositsiooni - välja vahetati osa museaale ning uuendati vitriinide sisu. Looma- ja linnutopised aga vaatas üle taksitermist, kes neile värskema ilme andis.
Foto: Eesti Loodusmuuseum
Septembris taasavataksegi muuseum külastajatele suure seenenäitusega, aga direktor Heidi Vilu sõnul on peagi tulemas ka põnev näitus, mis tutvustab looduses varitsevaid ohtusid. Enne seda aga septembri lõpus kalade ning oktoobris mineraalide näitus. Samuti hakkab muuseumis toimuma senisest enam loenguid, filmiõhtuid, hariva sisuga lasteetendusi.
Foto: Eesti Loodusmuuseum
Muuseum muutus kaasaegsemaks
Selleks, et tänapäeva inimene end muuseumis imelikult ei tunneks, peab talle andma asju katsuda või veel parem, näidata talle midagi ekraani vahendusel. Ka Loodusmuuseumi inimesed on sellele mõelnud. Nii on mitmesse ruumi paigaldatud ekraanid ja projektorid. Tulevikus on plaan näitused ka Internetti kolida, virtuaalnäitusi saab vaadata muuseumi vastvalminud koduleheküljelt www.loodusmuuseum.ee.
Sajaprotsendiliselt on uuenenud näitusesaalide valgus- ja helilahendus. Loodusmaastikud on valgustatud samamoodi kui kunstiteoseid Louvre'i muuseumis Pariisis. Näituseid ja püsiekspositsiooni aga hakkab saatma teemakohane helitaust.
Uue kuue saab ka avastuste ruum, mis on mõeldud eelkõige lastele. Siin ei ole asjad mitte klaasi taga, vaid neid saab oma käega katsuda ja tunnetada. Avastuste ruumiga on muuseumil suured plaanid - järgmisel aastal ehitatakse see senisest interaktiivsemaks. Kui veel kaugemale tulevikku vaadata, on direktor Heidi Vilu kinnitusel kavas uuendada ka kogu püsiekspositsioon.
Renoveerimisprojekti rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.
