VIDEO: Vaata kuidas pesukaru ema õpetab pojale ronimist

29. juuni 2015 13:00
Pesukaru on kiskjaline, kes on elama asunud kõikidesse Põhja-Ameerika keskkonnatüüpidesse - alates laiuvatest metsadest ja mererannikust kuni külade ja linnadeni. Teda on musta „maski” ja vöödilise saba järgi lihtne ära tunda.

Pesukaru on kaval ja osav, erakliku eluviisiga loom. Nüüdisaja pesukaru meenutavad kiskjaliste liigid tekkisid juba 25 miljonit aastat tagasi. Oma ellujäämissuutlikkuse võlgneb pesukaru peamiselt oskustele kohastuda erinevate elutingimuste ja toiduliikidega.

Harjumused

Pesukarud elavad harilikult eraklikku elu. Aktiivsemad on nad öösiti. Olles üsna äkilise loomuga, läheb pereliikmete vahel sageli tormilisteks kokkupõrgeteks. Kahe perekonna kohtumine lõpeb peaaegu alati võitlusega - kriimustamise ja hammustamisega.

Külades ja linnades leiavad pesukarud endale eluaseme harilikult mahajäetud kuurides, tühjades garaažides, aiamajakestes, vahel ka elumajade keldrites. Tundub, et inimeste juuresolek pesukarusid ei heiduta, kuna rahumeeli hiilivad nad kämpingutesse, Pesukaru kasukas on hallikat värvi ja koosneb peaaegu 90% ulatuses tihedast aluskarvast, mis kaitseb külmade ilmastikutingimuste eest. Tema nägu katab iseloomulik "mask" ja tal on väga osavad esikäpad. Need äratuntavad omadused kajastuvad mitme Põhja-Ameerika indiaanihõimu müütides. Uuringud näitavad, et pesukarud on väga intelligentsed ja suudavad ülesannete lahendusi meelde tuletada kuni kolm aastat pärast nende õppimist.

Pesukarud elasid algselt Põhja-Ameerika heitlehiselistes ja segametsades, kuid on tänu heale kohanemisvõimele levinud ka mägistele aladele, rannikuäärsetesse soolasoodesse ja linnastunud aladele. Tänu kasvandustest põgenemistele ja tahtlikule sissetoomisele on nad 20. sajandi keskel levinud ka mõnedesse Jaapani, Euroopa ja Kaukaasia piirkondadesse. Paljud inimesed peavad linnades elavaid pesukarusid kahjuriteks.

Varem arvati, et pesukarud elavad üksinda, kuid viimased uuringud näitavad, et nad moodustavad soopõhiseid sotsiaalseid võrgustikke. Suguluses olevad emased jagavad oma territooriumi. Mittesugulastest isased moodustavad kuni neljaliikmelisi gruppe, kes kaitsevad oma territooriumi paaritumishooajal võõraste isaste ja muude sissetungijate eest. Territoorium varieerub suuresti. Linnas elaval emasel võib see olla kõigest kolm hektarit, kuid preerias elaval isasel kuni 50 ruutkilomeetrit.

Tiinus kestab umbes 65 päeva ja kevadel sünnib 2–5 poega. Pojad jäävad ema juurde hilissügiseni. Pesukarud on vangistuses elanud üle 20-aastasteks, kuid looduses on keskmine eluiga 1,8–3 aastat. Küttimine ja auto alla jäämine on küllalt levinud surmapõhjused.

Kasutatud kirjandus: http://miksike.ee, https://et.wikipedia.org/wiki/Pesukaru


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
 
  KontaktinfoSinu privaatsus Delfis
Copyright © Ekspress Meedia AS. All rights reserved