Tallinna loomaaias avatakse põnev kananäitus

Tallinna loomaaias avatakse 25. augustil, loomaaia sünnipäeval, uus ekspositsioon, kus külastajatele näidatakse erinevaid kanatõuge. Hommikuti võiks äratuskella lausa ära unustada, nii valjuhäälselt annavad kuked koidu saabumisest ja enda olemasolust teada. Ikka kikerikii-kikerikii, seejuures ise tähtsalt mööda aedikut ringi patseerides.

Dekoratiiv- ja kääbuskanade ekspositsioonis saab tutvuda kergelt lillakat tooni aruakaanaga. Tõug on pärit Lõuna-Tšiilist arauko indiaanlaste juurest ja jõudis Euroopasse 17. sajandil. Araukaanasid esineb erineva sulestikuvärviga: musti, valgeid, kuldsemaid või ka sinakaslillakaid. Nende munad on aga sinakasrohelised.

Orlovi kanatõug on aretatud Venemaal XIX sajandil Kurski ja Orlovi oblastis kohalike kanade ristamisel võitluskanadega. Linnud on kõrgejalgsed ja väga erinevat värvi sulestikuga. Enim on levinud punase-valge-õlevärvilised isendid.

Imearmas siidikana ei jäta kindlasti kedagi ükskõikseks. Tõug on pärit Lõuna-Hiinast ja Indiast, kus nad olid tuntud juba 13. sajandil. Kuna siidikana sulgedel puuduvad sulerood ja ka jalad on sulised, siis jätavad nad mulje, nagu oleks tegemist toreda silbliva sulekeraga.

Siidikanade peres on juba tibud kasvamas. Uhke kanaema kõnnib ees, pesamunad siblivad sabas ja perel peab silma peal valvas kukk. Puhkehetkedel poevad võsukesed aga ema tiiva alla peitu. Siidikana on väga hea poegade hoidja.

Ekspositsioonist võib leida ka ümara tanuga paduaani-nimelise tõu. 16. sajandil Lääne-Euroopas tuntuks saanud Poola tanukana, keda Saksamaal tuntakse paduaanina, levis 19. sajandi teisel poolel Inglismaale, USA-sse ja Austraaliasse. Lisaks uhkele ümarale tanule võib paduaanidel olla põsk- või täishabe. Esineb ka lokutiteta, kõrvalappideta ja harjata tõuteisendeid. Sulestiku värv võib olla väga varieeruv, leidub nii musti, valgeid, kollakaspruune kui ka siniseid paduaane.

Need on ainult mõned välja pandud kanatõugudest. Tasub minna ja maailmas enim levinud linnud ise oma silmaga üle vaadata.