Soojade ilmade saabumisega on loomaaias välisaedikusse pääsenud ka järjekordne Aafrika elanik tüügassiga (Phacochoerus africanus). Liik on oma nime saanud silmade all ja alalõua külgedel kasvavate hiigeltüügaste järgi.
Looduslikult elab tüügassiga Aafrika savannides ja avamaastikel. Elavad rühmadena, kuhu kuulub paar emist koos põrsastega, kuldid on üldjuhul eraldi. Loomade kaela ja selga katab harjastest lakk, peenikese saba otsas aga uhkeldab väike tutike.
Tüügassead on päevase aktiivsusega, ööd veedavad urus. Emane läheb urgu viimasena ja selg ees, sulgedes käigu oma võimsa peaga. Võimalusel kasutavad juba valmiskaevatud urge, kuid saavad ka ise uru kaevamisega suurepäraselt hakkama. Peale umbes 175-päevast tiinust sünnib urus kuni kolm poega, kes on esialgu väga külmatundlikud. Päeval veedavad pojad palju aega üksi, emis käib neid ainult imetamas. Nädalasena tulevad pojad aga juba ise urust välja.
Toitu otsides laskub tüügassiga sageli mõhnalistele randmetele, liikudes ringi poolroomates, just nagu põlvili. Ülejäänud sigalased nii ei tee.
Küljele suunatud ja üles koolduvad lühemad alumised ja pikemad ülemised kihvad moodustavad ohtliku relva, millega tüügassiga kaitseb ennast edukalt kiskjate eest.
Põnev on ka kultide jõukatsumine. Kokku saanud isasloomad suruvad „põlvili“ olles laubad vastastikku kokku ja püüavad üksteist paigalt nihutada. Jõuproovi saadab tige urin ja äge sabaga vehkimine, lakk tõuseb ähvardavalt kõrgele.
Tallinna loomaaias näeb külastaja praegu kahte emist koos kolme märtsis sündinud põrsaga. Nagu kõik armsad loomalapsed, tõmbavad nemadki kohe oma trallitamisega külastajate tähelepanu. Ei jookse mitte ainult põrsad, vaid ka emised tõmbavad jooksutuurid üles ja tiirutavad aedikus ringi. Pikemalt neid vaatama jäädes hakkavad nemadki huvi tundma, kes sa selline oled ja miks sa ennast neile nii kaua näitad. Uudishimu toob emised peaaegu kärsaga vastu aediku esiserva. Pojad jäetakse siiski ohutumasse kaugusesse.
Tüügassead on tegelased ka ühes armastatud filmis. Aga missuguses?
