Sudaani maasarviku looduslik levila asub Kesk-Aafrika savannides ja poolkõrbetes. Ta elab mõneisendilises grupis, harva võib leida kuni 20-liikmelisi seltskondi. Emaslind on sinise, isaslind aga roosa kurgualusega.
Pesitseb puuõõnsuses või kaljulõhes. Kurnas on tavaliselt kaks muna. Hauduvat emaslindu toidab isane. Pojad kooruvad kuni 41-päevase haudeperioodi järel paljaste ja pimedatena. Loodus on seadnud nii, et viimasena koorunud poeg jääb nälga ja hukkub.
Vastupidiselt teistele sarvlindlastele pole maapinnal elaval maasarvikul varbad kokku kasvanud, jalad on kohastunud maapinnal kõndimiseks.
Põneva faktina võib välja tuua, et paljudel sarvlindlastel müürib emalind end pessa kinni. Müürimiseks toob isane kohale savi, emane ehitab müüri ja jätab vaid väikese ava, kustkaudu isalind teda toita saab. Hiljem lammutab emalind müüri. Maasarvikutel sellist käitumist ei esine.
Tallinna loomaaias elavad kaks emast Sudaani maasarvikut. Soliidse ja väljapeetud olekuga linnud patseerivad uhkelt aediku piirde ääres. Tihti on neil noka vahel heinatutt, oksakesi, puulehti või muud maas leiduvat head-paremat, mida siis külastajale eksponeeritakse. Jääb mulje justkui eputataks ja uhkeldataks ta oma saagiga. Vahel võib kuulda lindude kumedat nagu tõrre põhjast tulevat häälitsust. Märkimisväärselt kaunid on ka Sudaani maasarviku tumedad pikkade ripsmetega silmad.
