Kevadisest beebibuumist pole puutumata jäänud ka loomaaia veelinnutiikide elanikud. Kaamera ette jäi kaks pesakonda kanada laglesid. Ei saa välistada, et tegelikult hoopis neli, sest pildistamas sai käidud kahel päeval. Kanada lagledel on sel kevadel koorunud juba 20 tibu.
Kanada lagle (Branta canadensis) on looduslikult pärit Põhja-Ameerikast, Euroopas elutseb võõrliigina. Eestis teadaolevalt kanada lagle ei pesitse, vaid külastab meid ainult läbirändel. Kevadrändel aprillis-mais nähakse meil üksikuid isendeid, aga linnuvaatlejate märkmed ütlevad, et näiteks 2011. aasta kevadel märgati Hiiumaal Vaemlas kuni 250 kanada laglet. Soomes on kanada lagled juba pesitsema hakanud.
Kanada lagle puhul on tegemist ühe suurema hanelisega, kelle kaal võib ulatuda kuni 6,5 kiloni. Tema pikk kael ja pea on mustad, ainult põsed ja kurgualune on valged. Ülapool on kanada laglel pruun, alapool helepruun, sabaalune valge. Elutseb veekogude vahetus läheduses. Talved veedab rannaniitudel, merelahtedel ja järvedel. Toiduks tarbib nii maismaataimi kui ka vetikaid, aga ka puuvilja ning teravilja.
Loomaaia veelinnutiikide varjulistes kohtades võib hoolikas vaatleja näha laglede sulgedega vooderdatud pesi. Enamik neist on juba maha jäetud. Peale kuni 30-päevast haudeaega on külastajaid rõõmustama ilmunud väikesed tuhmkollased ringipaterdavad tibud. Pojad on peale koorumist juba mõne tunni pärast valmis iseseisvalt ujuma, jooksma ja sööma. Sellest hoolimata jäävad nad mõneks ajaks vanemate hoole alla, kes on valmis oma järelkasvu ohu korral ennastsalgavalt kaitsma. Veelinnutiigid on teatavasti ümbritsetud elektrikarjusega. Põhjuseks öösiti lindudele külla minna soovivad rebased. Sellised külaskäigud lindudele aga hästi ei lõppe. Sageli langevad rebaste ohvriks just haruldased linnuliigid.
Linnutiikide juures on võimalik linde toita ka spetsiaalselt veelindudele mõeldud graanulitega. Selleks on üles seatud toiduautomaadid, mis 10-sendise euromündi vastu annavad peotäie linnutoitu. Teravat silma tibude avastamisel ja loendamisel!
