Tallinna loomaaias elavad kolm imeilusat uudihimulikku ja lõbusat emast oranži notsut. Rõõmsalt pistavad nad kärsa liiva sisse, lootes leida midagi hamba alla. Tihti võib neid näha ka aedikus valju röhkimise saatel jooksmas.
Samuti pakuvad neile ilmselgelt huvi aediku ette peatuma jäänud külastajad. Kes on need eredalt värvunud ruigajad?
Jõesiga (Potamochoerus porcus) on üheksat liiki ühendava sigalaste sugukonna üks esindaja. Tegemist on oranžikat värvi ja kuni 115 kg kaaluva loomaga, kelle kehapikkus võib küündida kuni 1,5 meetrini. Iseloomulikud on pikad teravavatipulised kõrvad ja piki selga jooksev valge jutt. Valget leidub ka looma kõrvadel, silmade all ja põskedel. Peenike saba on kuni 45 cm pikk. Kihvad pole küll suured, kuid on äärmiselt teravad.
Videvikulise aktiivsusega jõesea looduslik levila asub Aafrikas Saharast lõuna poole jäävatel metsastel ja niisketel aladel. Ta eelistab elada veekogude lähedastes põõsastikes ja metsatukkades. Jõesiga on hea ujuja.
Jõesead elavad karjadena, kuhu kuulub kuni paarkümmend isendit. Karja juhib kult. Emistel sünnib enamasti korraga 3–6 vöödilist põrsast.
Jõesiga on omnivoor, kelle toidulauale kuuluvad hein, juured, marjad, putukad ja muud selgrootud. Ära ei ütle ta ka väiksematest imetajatest ja linnumunadest. On ette tulnud juhtumeid, kus jõesead on tapnud jahikoeri.
Jõesea populatsioon on tänapäeval üsnagi arvukas. Selle üheks põhjuseks on tema arvukuse loodusliku reguleerija – leopardi – peaaegu täielik hävimine loodusest. Oma arvukusega on jõesead parajaks nuhtluseks inimestele rüüstates istandusi ja kahjustades põllukultuure.
