Mis lill on see nupune kullerkupp?

25. mai 2015 14:58
Mis lill on see nupune kullerkupp?
kullerkupp, foto autor Arvi Kriis
Harilik kullerkupp on tulikaliste sugukonda kullerkupu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Kullerkupul on palju rahvapäraseid nimetusi: munalill, munaninn, haninupp, kulderkupud, kuldnupp ja kullerkukk.
Kullerkupp kasvab Euroopas, Väike-Aasias, Lääne-Siberis ja arktilises Põhja-Ameerikas. Eestis on ta levinud kõikjal, ent paiguti.

Kullerkuppe käiakse korjamas mai lõpul või juunikuus. Selleks tuleb tavaliselt panna jalga pikad püksid, sest kullerkupud kasvavad kõrge kareda rohu sees, sageli koos nõgestega. Kui aga nendeni jõutud, siis on tasu vääriline. Üks puhmik annab mitu kaunist õievart ja sealsamas suure põõsa lähedal kasvab veel hulganisti väiksemaid, kuid samuti õitsevaid taimi. Ka peenral võib kullerkupupuhmik väga suureks kasvada.

Paljuneb kullerkupp seemnete abil, mis ise taimest kuigi kaugele ei levi. Kaugemale saavad need loomade abiga. Lähedalt vaadates on kullerkupu viljad üpris huvitavad. Kõigepealt näeme ümarat läikivat nutti. Võiks arvata, et see ongi tema vili, milles turritavad vastu sentimeetripikkused läikivrohelised seemned. Kuid nii see pole. See kerajas moodustis on alles tema koguvili, mis koosneb veidi hernekauna meenutavatest viljadest. Viljade tipul on väike kõver konksuke. Selle abil saab ta haakuda mõne mööduva looma või ka inimese külge. Nii et sageli ei levi kullerkupp mitte seemnetega, vaid hoopis viljadega. Kui aga keegi vilju laiali ei kanna, siis pudenevad kullerkupu väikesed ja läikivad mustad seemned taime lähedusse.

Omapärased on ka kullerkupu õied, sarnaseid ei leidu ühelgi teisel Eesti taimel. Kõik teavad, et need on väikese ümara palli kujuga, veidi ülevalt lapikuks surutud. Kuid vähesed teavad, mis need kollased õie kaunistajad ja tolmeldavate putukate kohale meelitajad lehed on botaaniliselt. Koolitunnist on küllap meeles, et õied koosnevad rohelistest tupplehtedest, värvilistest kroonlehtedest, tolmukatest ja ühest emakast. Tulikaliste sugukonnas on need reeglid sageli sassis. Kullerkupu kollased õielehed, mis peidavad sageli kõiki teisi õie osi, on hoopis tupplehed. Nende järgi on ta endale ka rahvapärase nime haninupp saanud, sest hanepoegade värvus on algul peaaegu samasugune kui kullerkupu õiel. Kuid kroonlehed on kullerkupul siiski olemas, ent need on muundunud kitsasteks, suure meemahutiga lehekesteks. Nektar kostitab putukaid tolmeldamise eest. Ka emakatega pole kõik tavalist moodi. Neid on kullerkupul palju rohkem kui tavaliselt teistel taimedel.

Vanarahvas on hinnanud kullerkupu ilu, ent muud suuremat praktilist väärtust ei teata tal olevat. Lõuna-Eestis teatakse mõnel pool, et munaninni (kullerkuppu) ei tohtinud sel ajal metsast koju tuua, kui kanad haudusid, sest siis ei tulevat munadest linnupoegi, vaid munad muutuvad mädaks. Üldse on kullerkupuga kohta teada mitmeid surma ja eriti leinaga seotud uskumusi, mida väljendab ka tuntud rahvalaul: “sinililled silma peale / kullerkupud kulmu peale /aruheinad haua peale”.

Kullerkuppe korjates on kasulik teada ka seda, et temagi on veidi mürgine, nagu enamik tulikalisi. Seega ei maksa lilli korjates käsi suhu toppida. Üldse peaks kullerkuppe korjates vaatama, et ikka piisavalt taimi õitsema jääks – suurte linnade ja muude asulate ümbruses kipub see kaunis lill ärakorjamise tõttu haruldaseks muutuma.

http://bio.edu.ee/taimed/


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
 
  KontaktinfoSinu privaatsus Delfis
Copyright © Ekspress Meedia AS. All rights reserved