LEOPARDIKAAMERA: vaata, kuidas kutsikal käimine välja tuleb

 (31)
04. mai 2011 14:02
LEOPARDIKAAMERA: vaata, kuidas kutsikal käimine välja tuleb
---
Tallinna Loomaaias elutseb amuuri leopard, keda vabas looduses on järgi veel üksnes 48 looma. See kena kaslane on välja suremas ja seega on iga uue kutsika sünd suursündmus kogu maailmas.

Pilt jääb üles kuniks poeg pesast lahkub.


Huvitav teada amuuri leopardi kohta

Amuuri leopard asustab mägitaiga piirkondi, eelistades murdmaastikke, kus vahelduvad seedrimänni ja laialehiste puude segametsad ning nulumetsad, kaljulõhangud ja veelahkmed. Teda kohtab harva kõrgemal kui 400 m. Amuuri leopard väldib sügava lumega alasid, ka kaljusele mererannikule tuleb väga harva.

Leopardi alamliikidest on amuuri leopard välimuselt kõige enam eristunud. Suured (5x5cm) laiade vahedega (kuni 2,5cm) ja tumeneva keskosaga rosetid kirkal oranžikaskollasel taustal teevad temast ühe kauneima karvakasukaga leopardi.

Kirev tähniline kasukas sulandub hästi loodusesse ja muudab looma raskesti märgatavaks.

XX sajandi jooksul vähenes amuuri leopardi levila dramaatiliselt. Kui sajandi algul oli amuuri leopard Primorje lõunaosa tavaline asukas, siis ajapikku moodustus 3 isoleeritud asurkonda, millest lõpuks jäi alles vaid üks. Tänapäeval elab Venemaa, Hiina ja Põhja-Korea kokkupuutealal vaid ligi poolsada isendit.

Amuuri leopardi arvukuse vähenemise üheks peapõhjuseks on salaküttimine. Kütitakse nii leopardi kui tema saakloomi. Uluksõraliste salaküttimine vähendab leopardi toidulauda. Toidu vähenemisel ründab leopard koduloomi ja tungib tähnikhirvede kasvandustesse, mis viib ta inimesega pahuksisse.

Leopardi kaitseks on välja töötatud kiskjakahjude loomapidajatele hüvitamise programm. Et vähendada toidunappusest tingitud rändeid ja rünnakuid koduloomadele, antakse leopardidele lisasöödaks hulkuvaid koeri ja lõpnud koduloomi.

Pärast 1960.-70. aastate leopardinahabuumi, kui leoparde kütiti karusnahatööstuse tarbeks, on kaasajal “tänu” tiigripopulatsiooni vähenemisele järjest enam hakatud tiigritele lisaks küttima leoparde traditsioonilise hiina rahvameditsiini tarbeks.

Leopard pole metsaraie suhtes nii tundlik kui teised kaslased, kuna saab hakkama ka noorendikes. Siiski jääb teedeehituse, metsaraie, inimasustuse pealetungi ja eeskätt sagedaste metsapõlengute tõttu leopardile sobivaid elupaiku ja toidubaasi järjest vähemaks. Laialipillatud ja isoleeritud asurkondades sagenevad suguluspaaritused, hääbub geneetiline mitmekesisus ja väheneb viljakus.

Tekst: Tallinna Loomaaed

DELFI TÄHEKE

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
 
  KontaktinfoSinu privaatsus Delfis
Copyright © Ekspress Meedia AS. All rights reserved