5 Küsimust ja vastust ämblike kohta

 (1)
19. märts 2016 15:08
1) MIS VAHE ON ÄMBLIKEL JA PUTUKATEL

Ämblikud ja putukad kuuluvad lülijalgsete hõimkonda. Neil puudub skelett ning siseelundeid seob välistoes ehk koorik. Ämblike keha on jaotatud kahte ossa- pearindmik ja tagakeha. Kõik nende kaheksa jalga kinnituvad pearindmikule. Putukate keha jaotub kolme ossa: pea, rindmik ja tagakeha. Nende kuus jalga kinnituvad rindmikule. Mõnedel putukatel on veel kas üks või kaks paari tiibu. Kuigi mõningad ämblikud ja putukad on väga üksteise sarnased, on putukate ja ämblike vahel kerge vahet teha nende jalgade arvu põhjal.

2) KUS KASVATAB ÄMBLIK OMA JÄRGLASI

Hõbedaselt sädelev, imepeen ämblikuniit on üks tugevamaid materjale looduses üldse. Ämblikuniit on elastne, rebimis- ja veekindel. Seda valmistavad ämbliku tagakehas paiknevad näärmed. Emane ämblik koob võrguniidist ümbrise, kuhu ta paigutab oma munad. Seda ümbrist kannab ta enesega kaasas kuni järglaste koorumiseni.

3) MIS ÜLESANDEID TÄIDAB ÄMBLIKUNIIT

Ämblikuniidist koob ämblik saakputukate püüdmiseks määratud võrgu, mis on laitmatu püügivahend. Niit on piisavalt peen, et jääda lendavale putukale märkamatuks, kuid piisavalt tugev, et vastu pidada näiteks ka siis, kui suur herilane täie hooga sinna sisse lendab. Muidugi läheb sellisel korral tarvis veel täiendavat niidikogust, millega ämblik oma saagi nii kindlalt paigale ankurdab, et sellel ka kõige ägedamast rabelemisest mingit abi pole.

4) MIS SAAB VANADEST ÄMBLIKUVÕRKUDEST

Ämblikuniit koosneb peaasjalikult valkainest ning ämblikul tuleb selle valmistamiseks kulutada suur osa oma toidust. Seepärast käibki ta oma võrguga väga säästlikult ümber. Niipea kui võrk saab viga, aga seda tuleb tihti ette, sööb ämblik katkise võrgu ära. See seeditakse ning läheb seejärel käiku uue võrgu kudumiseks. Mõned ämblikuliigid aga ehitavad iga päev uue võrgu.

5) KAS KÕIK ÄMBLIKUD KOOVAD VÕRKU

Ämblikulaadsete eri liikide arv ulatub 30000-ni. Ämblikulaadsete hulka kuuluvad nii pärisämblikud, pikkjalad kui ka näiteks skorpionid. Kuigi kõik pärisämblikud ei kasuta oma niiti võrgu ehitamiseks, leiavad nad sellele suurepärasele materjalile teisi rakendusvõimalusi. Nii ehitavad mõned vesiämblikud oma niidist omalaadseid tuukrikelli, mis paiknevad vee all ning kuhu ämblik kogub õhku, et vees ilma pinnal hingamas käimata pikemat aega saaki varitseda. Mõned ämblikud kasutavad niiti selleks, et jahti pidades end vajaduse korral sügavikku sööstes julgestada.

KASUTATUD KIRJANDUS

*N. Lenz “1000 loomariigi palet”


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
 
  KontaktinfoSinu privaatsus Delfis
Copyright © Ekspress Meedia AS. All rights reserved