President paraadil

 (6)
22. veebruar 2006 20:27
President
Joonistanud: Piret Raud
Vabariigi aastapäeva hommikul pidi president minema paraadile.
Oli väga külm ilm. Puhus vali tuul ja tuiskas lund.
Presidendil oli hirmus nohu. Presidendil valutas kurk. President muudkui nuuskas ja aevastas ja tilgutas endale ninatilku ninasse.

Presidendi lapselapsel oli aga haigus veelgi hullemini kallal. Lapselapsel oli ka peavalu, köha ja palavik. Lapselaps pidi olema voodis. Ta ei saanud minna vanaisa ja vanaemaga paraadile kaasa.
Ega ju ka president ise poleks tohtinud poolhaigena paraadile minna. Kuid president ei saa koju jääda. Tal on vaja teha oma presidenditööd. President on ju riigikaitse kõrgeim juht. Vabariigi aastapäeval peab ta tingimata marssima koos kaitseväe juhatajaga paraadil ülesrivistatud kaitseväelaste eest läbi. Ta peab neid kõiki järgemööda tervitama.
Tegelikult oli kõik väga tore ja pidulik. Muusika mängis, lipud lehvisid tuisu käes, sõdurid seisid reipalt rivis. Kohal olid ministrid ja igasugused tähtsad külalised koos oma prouadega. Väga palju rahvast oli tulnud paraadi vaatama. Igal pool olid telekaamerad. Paraadi kanti televisoonis üle, et kõik inimesed kogu vabariigis saaksid seda näha. Ka presidendi lapselaps vaatas paraadi televiisorist kodus sooja teki sees diivanil lamades ja koledasti köhides.
Paraad hakkaski peale. Alguses oli kõne. Siis alustas orkester pidulikku marssi. President koos kaitseväe juhatajaga asusid kaitseväelaste eest läbi marssima.
Presidendiproua pistis veel enne presidendile vargsi taskusse mitu puhast taskurätikut. Presidendiproua oli väga mures presidendi tervise pärast. President ei tohtinud ju isegi mütsi pähe jätta. Paraad oli nii pidulik, et president pidi lippude ja kaitseväelaste eest marssima läbi paljapäi.
Kuid ega paraadi saanud ju sellepärast ära jätta, et presidendil oli nohu.
President ja kaitseväe juhataja hakkasid marssima. Nad peatusid iga kolonni ees. President tervitas kaitseväelasi ja need vastasid talle.
Näiteks piirivalvuritele tuli presidendil öelda:
”Tervist, piirivalvurid!”
Kuid piirivalvuriteni jõudes oli president juba täitsa läbi külmunud. Ta tegi hoopis valjusti: ”Atsihh!”
Selle peale müristasid piirivalvurid kooris, täpselt nii nagu ette nähtud:
”Tervist, härra president!”
President pidi nüüd hüüdma:
”Tervitan teid vabariigi aastapäeva puhul!”
Kuid selle asemel ta hoopis kraaksatas õnnetult. Presidendil oli hääl täiesti ära läinud.
”Oi!” ütles lapselaps kodus televiisori ees. Lapselaps sai ju aru, mis vanaisaga on juhtunud. Aga teised inimesed, kes kodudes televiisorit vaatasid, ei teadnud, et president on ennast haigeks külmetanud. Inimesed said päris pahaseks, et president ainult kähiseb midagi. Mitmed inimesed ütlesid presidendi kohta õige inetult. Kodus soojas toas teleka taga on ju hea öelda, mida aga sülg suhu toob.
Kaitseväe juhataja andis piirivalvuritele märku vastata, nii nagu oleks kõik olnud nagu peab. Piirivalvurid hüüdsidki:
”Tänan, härra president!”
Presidendil hakkas nüüd ka nina tilkuma. Tegelikult ei oleks sobinud kaamerate ees marssides nina pühkima hakata. Kuid president mõtles, et lõpuks on ka tema ikkagi vaba inimene vabal maal, mis siis, et ta on riigikaitse kõrgeim juht. President võttis rahulikult taskurätiku taskust ja nuuskas nina tühjaks. Marsisamm läks segi, kuid president sai kohe jälle rütmi kätte.
Kuidagiviisi sai paraad lõpuks läbi.
Presidendiproua andis presidendile kohe kruusitäie kuuma piima meega. Kuum piim oli tal termosega kaasas. President pidi ju õhtuks jälle kosuma, et ta saaks pidulikul vastuvõtul kõiki külalisi kättpidi tervitada.

TÄHEKE

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
 
  KontaktinfoSinu privaatsus Delfis
Copyright © Ekspress Meedia AS. All rights reserved