Kaks jubemuinasjuttu

 (1)
20. detsember 2014 12:00
Kaks jubemuinasjuttu
Joonistanud Taavi Oolberg

Surnud kosilane

Ühel tüdrukul sureb peigmees ära. Tüdruk nutab ja igatseb teda taga. Siis kuuvalgel ööl sõidab surnud peigmees hobusega tüdruku koju ja ütleb: "Säti end valmis, tulin sulle järele!" Tüdruk hakkab kartma, aga paneb end siiski valmis.

Sõidavad, sõidavad. Kosilane ütleb: "Kuu paistab, kooljas sõidab. Kallike, kas kardad?"

Aga tüdruk vastab: "Mida mul karta, kui armsam juures."

Sõidavad väheke maad edasi. Peigmees küsib jälle: "Kuu paistab, kooljas sõidab. Kullake, kas kardad?"

Tüdruk vastu: "Mida mul karta, kui kallim juures."

Jõuavad surnuaeda, peigmees ütleb kalmu juures: "Mine hauda!"

Aga mõrsja ütleb: "Sa juba olid seal, tunned teed. Mine ees, siis ma tulen järele."

Peiu lähebki hauda ja kutsub: "Tule nüüd!"

Tüdruk vastu: "Ma annan enne riided sinu kätte."

Ta hakkab riideid ühekaupa seljast võtma ja kosilasele kätte andma. Peigmees kiirustab mõrsjat tagant, kuid tüdruk lausub: „Oota-oota.“
Kosilane küünitab käsi: "Tule juba!"

Hommik jõuab kätte. "Kikerikii!" kireb kukk ja peiu kukub hauda. Nii saab mõrsja kosilasest lahti. Läheb kirikusse, hakkab kella lööma. Selle peale tuleb preester ja tüdruk räägib talle kõik ära. Pärast seda ta enam peigmeest ei leinanud ja see ei käinud ka enam neiut kimbutamas.

Pikem versioon raamatus "Pühakud ja vägimehed" (2011)

Imeväeline arst

Ühel väga vaesel perel on palju lapsi, aga ikka sünnib veel üks juurde. Last on vaja ristida, kuid keegi ei tule ristivanemaks. Isa läheb murega metsa ja mõtleb: "Et surm ka teda ei taha!"

Äkki näeb – tuleb üks mees, kuhu ta astub, seal kuivavad lilled ja hein ära. See mees küsib: "Miks sa nii mures oled?"

Isa kaebab oma häda, et ei leia pojale vaderit. Mees lubab ise vaderiks tulla.

Kui laps on ristitud, ütleb ristiisa: "Sa pead mu ristilapse hästi üles kasvatama! Hakka arstiks. Ma olen Surm. Iga haige juures näed sa mind. Kui olen haigel voodipeatsis, siis ta sureb. Kui olen tal jalutsis, anna mis tahes rohtu ja ta saab terveks."

Mehest saab rikas ja kuulus arst. Kord jääb kuningas haigeks, keegi ei suuda teda aidata. Kutsutakse imeväeline arst. See näeb voodipeatsis Surma ja ütleb: "Siin ei aita ükski rohi, kuningas sureb!"

Arstile lubatakse palju vara, kui ta vaid kuninga terveks teeks. Mees mõtleb veidi ja ütleb kähku: "Keerake kuningal jalad voodipeatsisse!" Surm näitab küll mehele rusikat, aga kuningas saab terveks.

Nüüd kutsub Surm mehe endaga kaasa ja viib ta ühte suurde saali, kus põleb ilmatu hulk küünlaid – pikki, lühikesi, mõni juba poole peal, mõni kohe lõppemas.

"Need on inimeste eluküünlad," ütleb Surm. Mees tahab oma küünalt näha. Surm näitab ühele, mis poole peale põlenud. Seal kõrval on küünal kohe-kohe kustumas. Mees uurib, kelle oma see on. "See oli enne kuninga oma. Aga sina vahetasid enda küünla tema omaga ära."

Mees palub küünalt jätkata, aga küünal kustub Surma kätte ära.

Pikem versioon raamatus "Imemuinasjutud 1" (2009)

Need kaks lugu on pärit muinasjutukaartidelt "Head Eesti muinasjutud", mis on valminud kirjastuse Loovhoog ja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi koostöös.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
 
  KontaktinfoSinu privaatsus Delfis
Copyright © Ekspress Meedia AS. All rights reserved