Indrek vaatab Eestit

 (2)
19. veebruar 2008 17:43
Pääsuke, eesti lipp, mildeberg
Joonistanud: Mildeberg
Indrek võttis julguse kokku ja ronis Emumäe vaatetorni trepi viimaseid astmeid mööda peatumata üles. Kõrgus pani pea ringi käima. Isa seisis juba üleval ja uuris binokliga ümbrust. Vaade oli võimas. Ettevaatlikult nihkus Indrek isa kõrvale. Ümberringi olid rohelised metsad ja põllud, üksikud majad paistsid siit väikeste mänguklotsidena.

„Noh, näed, selline siis ongi Eestimaa,“ ütles isa Indrekule ja andis talle binokli. „Vaata sellega lähemalt.“
Indrek tõstis binokli silmade juurde. „Kas see kõik ongi Eesti?“ imestas ta.
„Tegelikult on Eesti palju-palju suurem, kui siit paistab,“ seletas isa, „aga umbes selline ta on: suured metsad, põllud, järved, jõed. Ainult merd ei ole näha.“
Indrek ei saanud sellest hästi aru. Gloobuse peal paistis Eesti küll hoopis väikese täpina.
Isa naeris: „Suure maakeraga võrreldes on Eesti muidugi väike täpp, kuid tegelikult jätkub siin inimestele õnneks veel palju ruumi ja ilusat loodust.“
„Aga miks siis lasteaias Jenny-Berit ütles, et nemad lähevad varsti Inglismaale elama, sest tema emme jaoks jääb Eesti kitsaks ja tema saab Inglismaal uue issi?“
„Kas ta ütles ikka niimoodi?“ kahtles isa.
„Ütles küll,“ kinnitas Indrek. „Aga kuule, äkki on Jenny-Beriti ema hoopis suur hiiglane, sest kuidas ta siis Eestisse ära ei mahu, kui siin on ometi nii palju ruumi?“
„Ei usu, et ta on hiiglane,“ naeris isa jälle.
„Kindlasti on hiiglane,“ arvas Indrek siiski ja näitas käega tornist alla. „Vaata, meil küll ei ole ju siin kitsas elada.“
„Tead, Indrek,“ muutus isa nüüd äkki tõsiseks. „Mõnel inimesel ei ole alati kodu või pole tal õiget koduarmastust. Sellepärast tundubki talle, et oma kodus on kitsas ja paha.“
Indrek vaatas isale otsa. „Kas sulle tundub ka niimoodi?“
„Ei, mulle ei tundu,“ ütles isa. „Minu arust on Eestis väga mõnus elada. Mujal maailmas on inimestel tihtipeale hoopis vähem ruumi ja nad elavad suurtes linnades hästi tihedalt
koos.“
Indrek käis nüüd tornis juba julgemalt ringi ja vaatas igasse suunda. Midagi nii ilusat polnud ta oma arust veel kunagi näinud. Ei, tema küll ei raatsiks Eestist päriselt ära minna nagu Jenny-Berit. Pealegi olid siin tema sõbrad Jaan, Oliver, Kristjan ja Astrid. Aga Jenny-Beritile ta seda ei räägi. Igaks juhuks. Äkki saab veel pahaseks ja kaebab emale ära. Ja ühe kurja hiiglaseemaga ei tahtnud Indrek küll parema meelega kokku sattuda.

TÄHEKE

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
 
  KontaktinfoSinu privaatsus Delfis
Copyright © Ekspress Meedia AS. All rights reserved