VIDEO: See koopaorav tõestas, et kuni sa veel üritad pole sa veel kaotanud

06. aprill 2015 16:14
See imearmas pisike koopaorav (Spermophilus richardsonii) on levinud Põhja-Ameerika preeriates. Liigina märgiti ja kirjeldati teda esimest korda 1822. aastal. Elamiseks eelistab koopaorav pehmemat pinnast, eks ikka koobaste ja urukäikude kaevamise mugavuse huvides.

Richardsoni koopaorav (Spermophilus richardsonii) on levinud Põhja-Ameerika preeriates. Liigina märgiti ja kirjeldati teda esimest korda 1822. aastal. Elamiseks eelistab koopaorav pehmemat pinnast, eks ikka koobaste ja urukäikude kaevamise mugavuse huvides.

Urus veedab ta päris palju aega, samuti sünnivad seal pojad. Sööb koopaorav erinevaid rohttaimi, pähkleid, seemneid, ka putukaid. Põllupidajatele on koopaorav aga paras nuhtlus, sest ta kahjustab põllukultuure nii neid süües kui ka urusüsteemide kaevamisega pinnast rikkudes.

Looduses koguvad koopaoravad toiduvarusid, kuid jäävad ikkagi taliuinakusse ja asuvad varude kallale alles peale ärkamist. Taliuinakusse jäävad esimestena isased koopaoravad, see võib juhtuda isegi juunis. Päris varane aeg taliuinakuks, kas pole! Isasloomad väljuvad taliuinakust märtsis ja on siis eriti agressiivsed oma suguvendade vastu, põhjuseks oma territooriumi kindlustamine. Emasloomad lähevad taliuinakusse ja väljuvad sellest paar nädalat hiljem. Loomaaias, kus koopaoraval on soe puur ja pidev ninaesine, ta uinakusse enamasti siiski ei jää.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
 
  KontaktinfoSinu privaatsus Delfis
Copyright © Ekspress Meedia AS. All rights reserved